Tutvu mõlema koolituspäeva ajakava ja esinejatega

Item 1

Üldloeng

11.00 - 11.45
  • Üks rütm, üks meeskond – kuidas sünnib unikaalne tulemus
    Kultuurikatel

    Kuidas sünnib midagi tõeliselt erilist siis, kui laval on korraga tuhanded inimesed? Kuidas panna erinevad hääled, isiksused ja tugevused kõlama nii, et tulemuseks on üks tervik? Inspireerivas avaettekandes „Üks rütm, üks meeskond – kuidas sünnib unikaalne tulemus“ avanevad meeskonnatöö, usalduse ja ühise eesmärgi loomise põhimõtteid – ning seda läbi muusika ja koorijuhtimise kogemuse. See on lugu sellest, kuidas erinevatest häältest sünnib harmoonia ja kuidas ühine rütm aitab saavutada tulemusi, mida üksi ei oleks võimalik luua.

    Kuldar Schüts

    Dirigent

Üldloeng

11.45 - 12.30
  • Klienditeekonnast läbi tervishoiutöötaja silmade
    Kultuurikatel

    Miks on arste, kelle juurde aastast aastasse ikka tagasi tullakse ja on neid, kellele küll viisakalt aitäh öeldakse, aga edaspidi teisi eelistatakse? Mõistagi näitab meditsiiniteenuse kvaliteeti eelkõige ravitulemus, aga ometi pole see kõik. Kõik patsiendiuuringud ütlevad, et on olemas see miski, mis teeb osadest suurepärastest spetsialistidest patsientide poole eriliselt armastatud.
    Meil on Melivas palju väga kõrge soovitusindeksiga arste ja spetsialiste, neli nendest on täna laval. Arutame, mil viisil nad patsiente kohtlevad, kuidas neid nõustavad ja teavitavad, et viimased end erilisena tunnevad ja just seda spetsialisti igal ajal on valmis soovitama.

    Katrin Tamsar

    Kliendikogemuse juht

Valikloengud

14.00 - 15.00
  • Nipid tõhusamaks hammaste eemaldamiseks
    Kultuurikatel
    Ruum: Puupakusaal

    Olen hambaarstina töötanud 15 aastat ja sellest viimasel kümnel aastal võtnud selge suuna suukirurgia poole. Mu vaieldamatult lemmik rotseduur tööl on hammaste eemaldamine ja ajaga on kogunenud mitmed võtted, mis on aidanud mul seda tõhusamalt, kiiremini, vähem traumaatiliselt ja seega ka patsiendile mugavamalt teha. Loengul jagan oma nippe ning see loeng on mõeldud arstidele, kes soovivad julgust juurde, et võtta ette keerulisemaid eemaldamisi kui seni.

    Raul Vallaste

    Hambaarst - kirurg

  • Digijäljenditega töö praktilised võtted
    Kultuurikatel
    Ruum: D-saal

    Priit Niibo

    Proteesiarst

  • Kroonid laste hambaravis
    Hestia
    Ruum: Lääne-Euroopa

    Ettekandes on keskseks teemaks piimahammaste endodontiline ravi ja laste hambaravis paigaldatavd kroonid, käsitlen süsteemselt kliinilisi näidustusi ja vastunäidustusi, erinevaid materjale ning nende valiku põhimõtteid. Esitan ülevaate raviprotokollidest ja soovitustest, mis toetavad laste jaoks optimaalse ravitulemuse saavutamist.

    Anna Uustalo

    Hambaarst

  • Patoloogiline igemete suurenemine: praktilised näpunäited diagnostikast kuni tõhusa ravini
    Hestia
    Ruum: Põhja-Euroopa

    Ettekande keskmes on patsiendid igeme hüpertroofiaga, mis võib esmapilgul arsti üllatada ja ebakindlust tekitada. Kuidas määrata probleemi etioloogiat ja valida sobiv ravistrateegia? Loeng käsitleb patoloogilise igemete suurenemise põhjuseid, näiteid ja tänapäevaseid ravivõimalusi.

    Andrei Morozov

    Parodontoloogia eriarst ja Sadama kliiniku juht

  • Meie ööd loovad meie päevad: une roll ja diagnostika ning ravivõimalused Melivas
    Kultuurikatel
    Ruum: Väike saal

    Ettekandes räägin, miks uni on meie tervise ja heaolu jaoks hädavajalik. Uurime koos, millised harjumused toetavad kvaliteetset und ning miks tasub oma unele teadlikult tähelepanu pöörata. Lisaks tutvustan, milliseid lahendusi ja võimalusi pakub unehäirete korral Meliva.

    Risto Vaikjärv

    Kõrva-nina-kurguarst

  • Inimene on tervik. Miks me siis ikka veel teda tükkhaaval ravime?
    Kultuurikatel
    Ruum: Terrassisaal

    Inimene on tervik. Miks me siis ikka veel teda tükkhaaval ravime? Vaimne tervis ei ole üksnes psühhiaatri, vaimse tervise õe või psühholoogi töölaual – see ilmneb iga spetsialisti vastuvõtul, igal töökohal ja iga eriarsti kabinetis. Hambaarst, kes näeb patsienti regulaarselt, võib märgata ärevust või depressiooni märke varem kui keegi teine. Hirm protseduuride ees mõjutab paljusid erialasid. Töötervishoiu arst puutub kokku läbipõlemise ja selles tuleneva töövõimetusega. Eriarstid ravivad kroonilisi haigusi, millel on lahutamatu seos vaimse tervisega. Ja valu, mida me seletada ei suuda, istub nagu elevant keset tuba ja me ei tea, kust otsast teda sööma hakata.

    Loengul vaatleme, kuidas interdistsiplinaarne lähenemine – eri valdkondade spetsialistide koostöö ühise patsiendi heaks – ja transdistsiplinaarne mõtteviis – kus piirid distsipliinide vahel hägustuvad ning tekib ühine teadmiste ja vastutuse ruum – muudavad vaimse tervise käsitlust terviklikumaks ja tõhusamaks.
    Arutame, millised on praktilised koostöömudelid, mis takistused esinevad igapäevatöös ning kuidas luua süsteeme, kus inimene ei jää spetsialistide vahele tiirlema ja vaimse tervise muresid ei lükata vaiba alla.

    Triinu Niiberg-Pikksööt

    Vaimse tervise valdkonna juhi kt, kliiniline psühholoog ja nõustaja

  • Südame-veresoonkonna haiguste ennetus üle erialade
    Kultuurikatel
    Ruum: Stalkeri saal

    Alar Irs

    Südamekliiniku juht, vanemarst-kardioloog

Valikloengud

15.15 - 16.15
  • MRT saladused: kuidas see töötab ja miks see on nii oluline?
    Kultuurikatel
    Ruum: Stalkeri saal

    Kas Sa tead, kuidas MRT uuring aitab Meliva arstidel teha täpsemaid ja kiiremaid kliinilisi otsuseid?   Mida peaksid teadma meie TTH arstid  ja õed, millised on Meliva radioloogiapoole võimalused, mis neid parima patsiendikogemuse nimel raviteekonnal majasiseste edasiste suunamiste ja raviplaanide koostamisel toetavad.

    Gert Mikkal

    Radioloogia juhtivarst

  • Hingamisteede laiendamise võimalused lõualuukirurgias
    Hestia
    Ruum: Lääne-Euroopa

    Tauri Narits

    Suu- , näo- ja lõualuukirurg

  • Kaasaegne kommunikatsioon patsiendi, arsti ja hambatehniku vahel
    Hestia
    Ruum: Ida-Euroopa

    Loeng keskendub erialaspetsialistide omavahelisele kommunikatsioonile ning digitaalsetele lahendustele, mis seda protsessi toetavad. Räägime turvalistest lahendustest, patsiendi kaasamisest ning nendest tööriistadest, mis muudavad koostöö hambalaboritega efektiivsemaks ja ühtlasemaks.

    Markus Kuris

    Digitaalse hambaravi müügijuht

  • Tark ei torma… aga tark ka ei oota liiga kaua
    Hestia
    Ruum: Põhja-Euroopa

    Minu loengu eesmärk on lihtne – teha ortodontide töö loomulikult lihtsamaks. Tahan anda teile nii-öelda „salarelva“, mille abil te erinevas vanuses lastele suhu vaadates teate kohe, mida just selle lapse puhul jälgida, ning oskate vastata järgmistele küsimustele:

    • Kas see laps tuleks suunata ortodondi juurde kohe või oodate veel?
    • Kas saan ise midagi ära teha – ja kui jah, siis mida täpselt?
    • Kuidas saan ortodonti kõige paremini toetada?
    Minu eesmärk ei ole teid ortodontideks koolitada. Minu eesmärk on, et te tunneksite end kindlalt hetkel, kui vaatate lapse hambumust ja peate otsustama, mis on järgmine samm.
    Teeme ka ühe kokkuleppe. Kui mõni küsimus jääb vastuseta, tõstke käsi. Kui vastus tundub liiga ilus, et tõsi olla, küsige uuesti. Ja kõige parem kui te ei nõustu, siis arutame.
    Loengu lõpus kui tunnete, et saite vähemalt ühe praktilise mõtte, mida homme kabinetis kasutada, siis olen oma töö teinud. Saades rohkem kui ühe mõtte, võib resident rahulikusüdamega edasi treenima minna. Ja kui te tõesti kõikidele oma küsimustele vastused saite, siis aplaus ei tee kunagi paha. See motiveerib isegi II aasta residente kiiremini lõpetama.

    Karl Laas

    Ortodontia resident

  • Allergiate kaleidoskoop
    Kultuurikatel
    Ruum: Väike saal

    Kas on tõsi, et kõigil praegu mingi allergia? Allergia või talumatus?  Kui tõsiselt peab suhtuma allergiasse ja kuidas aidata inimest anafülaksia korral? Nendele ja teistele küsimustele loodan anda vastuseid selles ülevaatlikus loengus.

    Maria Mikkal

    Allergoloog-immunoloog

  • Uue ajastu psühhosotsiaalsed töötervise riskid
    Kultuurikatel
    Ruum: Terrassisaal

    Loengust saate teada, mis on psühhosotsiaalsed ohutegurid; millised ohutegurid on kõige aktuaalsemad erinevates generatsioonides ning sini- ja valgekraede hulgas ning kuidas seda teadmist ennetus- ja ravitöös kasutada.

    Riina Telling

    Töö- ja organisatsioonipsühholoog

  • Mida vajab Eesti inimene töötervise teenuse pakkujalt
    Kultuurikatel
    Ruum: Puupakusaal

    Intervjueerisime tunnustatud uuringufirma Emor abil 2025 teises pooles pea 1200 18 + vanuses eestimaalast, et teada saada nende hinnangut Eestis pakutavatele tööelu- ja -tervise teenustele. Eesmärgiks oli mõista, kuivõrd on TTH teenused aidanud inimestel tervise eest paremini hoolt kanda ja milline on nende rahulolu ja ootused seoses teenustega. Avan ettekandes põneva ja mõtlemapaneva vaate, kuidas me sel pildil välja paistame ja mis on meie võimalused inimeste tervisekäitumist mõjutada ja tervena elatud eluaastaid pikendada.

    Ulla Illisson

    Ärikliendi valdkonna juht

#Meliva arvamusfest

16.30 - 17.45
  • Mida peab teadma patsiendi õigustest?
    Hestia
    Ruum: Põhja-Euroopa

    Kutsume huvilisi arutlema, mida peab iga tervishoiutöötaja teadma patsiendi õigustest, tulipunkti võttes tervishoiutöötaja ja patsiendi suhte kaasaegse käsitluse. Sellesse mahub ühelt poolt patsiendi autonoomia tunnustamine, teisalt patsiendi ja tervishoiutöötaja partnerluse ja jagatud otsustamise väärtustamine. Võtmetähtsusega on kahesuunaline infovahetus ja patsiendi informeeritud nõusolek.

    Ehtel Sepp

    Hambaravi juhtiv ravijuht, hambaarst ja kliinikujuht

    Valeria Boitsova

    Õendusjuht

    Katrin Kerge

    Teeninduskoordinaator

    Kristi Paron

    Patsiendiõiguste ekspert, lektor ja koolitaja

  • Töökultuur ja -motivatsioon tervishoius: kelle vastutus?
    Hestia
    Ruum: Lääne-Euroopa

    Tervishoius ei loo head töökultuuri üksikud otsused ega dokumendid, vaid inimesed – nende hoiakud, koostöö ja igapäevased valikud. Kui töö on pingeline ja vastutus suur, muutub motivatsioon eriti oluliseks. Aga kust see tuleb ja kes seda hoiab? Kas vastutus on juhil, organisatsioonil või igal spetsialistil endal? See arutelu kutsub vaatama töökultuuri laiemalt ja otsima koos viise, kuidas luua keskkond, mis toetab nii spetsialiste kui ka patsiente.

    Priit Tohver

    Kestliku arengu teenistuse juhataja

    Kadri Liis Laas

    President

    Triinu Niiberg-Pikksööt

    Vaimse tervise valdkonna juhi kt, kliiniline psühholoog ja nõustaja

    Khris-Marii Pruunsild

    Organisatsiooniarenduse konsultant, psühholoog

  • Ole valmis – meditsiinispetsialistid ja kaitsetahe
    Hestia
    Ruum: Ida-Euroopa

    Valmisolek kriisideks ei puuduta ainult riigikaitset või päästesüsteeme – see puudutab kogu ühiskonda. Tervishoiutöötajatel on selles eriline roll: nad on usaldatud eksperdid, kogukondade toetajad ja kriisiolukordades sageli esimesed, kes peavad tegutsema. Teame seda ülihästi koroonapandeemia ajast. Kuidas saavad meditsiinispetsialistid panustada tsiviilkriisideks valmisolekusse ja tugevdada ühiskonna kaitsetahet? Selles arutelus otsime vastuseid ning jagame mõtteid, kuidas olla valmis – nii süsteemi kui ka inimestena.

    Helen Allas

    Esinaise asetäitja

    Martin Mägi

    Parameedik

    Karl Erik Lett

    Üldarst-resident ja Eesti Kaitseväe reservohvitser (kinnitamisel)

    Kristi Liiva

    Reamees

  • TTH uue töökorralduse pilootprojektid: miks teeme muudatusi, mis kohtavad vastupanu?
    Kultuurikatel
    Ruum: Puupakusaal

    Oleme sel aastal uuendamas meditsiinikliinikutes tööterviseteenuse pakkumise töökorraldust, soovides kindlustada meie äriklientide töötajatele parim kliendikogemus ja meie endi jaoks tõhusam igapäevatöö korraldus. Iga uuendus võib kaasa tuua tahtmise jätkata nii nagu seni tuttav ja turvaline. Miks uuendusi teeme, mis on kahe pilootprojekti senine kogemus ja mida selle najal edaspidi ette võtame?

    Ulla Illisson

    Ärikliendi valdkonna juht

    Andreas Abel

    Meditsiinijuht

    Katrin Tamsar

    Kliendikogemuse juht

    Monika Siemann

    Kliiniku juhataja

    Marek Goldman

    Tootejuht

19.30 - 01.00
  • Pidu
    Kultuurikatel

    nublu

    Curly Strings

    DJ Fieldz

    Susanna Veldi

Item 2

Valikloengud

10.00 - 11.00
  • Kuidas vaimselt vastu pidada, teha meeskonnatööd ja hoiduda traumadest
    Kultuurikatel
    Ruum: Black Box

    Olen ultratriatleet ja mitmekümne maailmarekordi omanik. Enam kui 15 aastat ultraspordiga tegelemist on õpetanud mulle vastupidavust mitte ainult füüsilises, vaid ka vaimses plaanis.
    Jagan teiega
    miks ma ära ei väsi ja kuidas ma ära ei „kulu“,
    mis mind kõik see aeg motiveerituna on hoidnud,
    kuidas hoidun traumadest,
    mismoodi tiimitöö kindlustab minu parima tulemuse
    ja kuidas olen suutnud ühildada tipptasemel ultraspordi töö ja pereeluga.

    Rait Ratasepp

    Ultratriatleet

  • Esmaste peavalude kaasaegne käsitlus
    Kultuurikatel
    Ruum: Terrassisaal

    Esmased ehk primaarsed peavalud on täiskasvanute hulgas levinuim peavalude vorm. Kuigi traditsiooniliselt peetakse neid healoomulisteks, kulgevad paljud peavalusündroomid krooniliselt ja on suure haiguskoormusega. Loengu teemadeks on levinumate esmaste peavalude diagnostika ja medikamentoosne kaasaegne ravi.

    Katrin Põld

    Neuroloogia arst-õppejõud

  • Menopausis patsiendi vaimse tervise toetamine
    Kultuurikatel
    Ruum: Stalkeri saal

    Loengu keskpunkt on ca neljakümne viie aastane naine, kes hakkab tundma, et ta ei tunne end enam päris endiselt. Väga tihti tekitavad need muutused hirmu ja ärevust, sest hoolimata suure hulga igasuguse info kättesaadavusest jääb naistel puudu teadmistest menopausist ja inimlikust toest sellel perioodil. Stressi ja ärevust lisavad ka naise igapäevase rolli muutus peresüsteemis ja stigma, mis naise vananemisega ühiskonnas kaasneb.

    Käsitleme:
    40+! Kas ma olen nüüd vana!? Muutused, millega arvestada peale 40. eluaastat
    Ennetuse võimalused – kas saan juba kohe midagi teha?
    Olulisemad vaimse tervise aspektid menopausis patsiendiga suhtlemisel ja ravimisel
    Elu läheb edasi! Kuidas minna edasi aktiivselt ja hea enesetundega

    Anneli Lillepea

    Kliiniline psühholoog-nõustaja

  • Mina-pilt ja kehakaal ehk toitumine perimenopausi ja menopausi ajal
    Kultuurikatel
    Ruum: Väike saal

    Paljude naiste jaoks algab vahemikus 40-45 eluetapp, mil hormonaalsete muutustega võib kõikuma hakata nii mina-pilt kui ka kehakaal. Loengu fookuses on, kuis end hoida ja toetada toitumisega ja mida mitte. Lähemalt vaatame:

    • mida hormonaalsed muutused mõjutavad: kehakoostis, insuliinitundlikkus, une kvaliteet, meeleolu, luu- ja lihasmass. Miks need muutused toimuvad ja kuidas iseennast, lähedast või patsienti toetada
    • räägime lahti toitumisalased riskikohad: valgutarbimine, kiudained, energiapiirangud ja dieeditsüklid, alkohol
    • füüsise toetus: lihasmass, veresuhkur, luude tervis, soolestiku mikrobioom
    • mis on levinumad sümptomid ja toitumisalased seosed: kuumahood, meeleolukõikumine ja ärevus, uneprobleemid. Võimalused sümptomikontrolliks toitumisega
    • mida mitte teha: dieedid, detoxid, kunstlik valk, toiduainegruppide välistamine, vitamiinikuurid ilma näidustuseta
      Ja boonuseks: mis on fütoöstrogeenid, kas tähtsaim on elukvaliteet vs kaalunumber, kuidas kombineerida hormoonasendusravi ja toitumine.

    Kaisa Kopliste

    Toitumisnõustaja

  • Küberkurjategija ohustab igaüht meist
    Kultuurikatel
    Ruum: Katelde saal

    Küberturvalisus pole enam ainult tehniline teema, vaid osa meie igapäevatööst ja organisatsioonikultuurist. Arvestades asjaolu, et oma suuruse tõttu on Meliva „pahalaste“ igapäevane sihtmärk, räägime loengus, miks see teema on tähtsam kui kunagi varem, millised ohud meid täna varitsevad ning kuidas iga töötaja on osa kaitsekilbist.

    Kristjan Aljas

    Küberturbe ekspert ja lahenduste arhitekt

Valikloengud

10.00 - 12.15
  • Haavahoolduse meistriklass
    Kultuurikatel
    Ruum: Puupakusaal

    Kaasaegse haavahoolduse teooria ja põhimõtted Haavakliiniku eriõelt Helena Ternilt. Töötuba sidumistehnikatest ja haavahooldusvahenditest, läbiviijad Helena Tern, Hanna Leemet, Karmen Mežulis Haavakliinikust.
    Praktiline töö toimub väikestes rühmades, ühiselt lahendatatakse erinevaid ülesandeid, kasutatakse mulaaže ja erinevaid uudseid haavahooldus- ja sidumisvahendeid.

Valikloengud

11.15 - 12.15
  • Mida mitte teha AI-d kasutades
    Kultuurikatel
    Ruum: Katelde saal

    Tehisintellekt on tulnud, et jääda. Koos võimaluste ja positiivsega toob see kaasa vajaduse uue kirjaoskuse õppimiseks. Mida teha ja mida mitte teha AI-d kasutades? Vaatame näiteid ja räägime, mis millekski hea on.

    Kristjan Rohtla

    IT-juht

  • Ortopeedi ja füsioterapeudi kahekõne: kuidas ennetada ja ravida (spordi)traumasid
    Kultuurikatel
    Ruum: Terrassisaal

    Spordivigastused tööealistel on enamasti ülekoormusvigastused, mis tekivad, kui treeningkoormus ületab kudede kohanemisvõime.
    Ettekandes käsitlevad ortopeed ja füsioterapeut ühiselt kudede bioloogiat, biomehaanikat ja koormuse juhtimist.
    Rõhk on praktilistel põhimõtetel, kuidas spordivigastusi ennetada ning kuidas koostöös patsient turvaliselt tagasi liikumise ja spordi juurde tuua.

    Mart Pais

    Lastekirurg, ortopeed

    Siret Täks

    Füsioterapeut

  • Kuidas psühholoog toetab terviseharjumuste kujundamist?
    Kultuurikatel
    Ruum: Väike saal

    Tervisehoiutöötajad näevad tihti patsiente, kes teavad täpselt, mida tuleks teha, kuid sellest hoolimata ei suuda järgmisi samme astuda. Harjumuste kujundamine pole lihtsalt tahtejõu küsimus, vaid nüansirohke psühholoogiline protsess. Psühholoogi tugi aitab mõista, kuidas head kavatsused viia püsivate harjumusteni ja kuidas tulla toime takistustega.

    Dagmar Rahula

    Spordipsühholoog

  • Geriaatrilise patsiendi toetamine
    Kultuurikatel
    Ruum: D-saal

    Ettekanne keskendub ealistele iseärasustele geriaatrilise patsiendi käsitluses ning nende mõjule igapäevases ravitöös. Käsitletakse vananemisega kaasnevaid muutusi, mis võivad mõjutada suhtlemist, sümptomite avaldumist, diagnoosimist ja ravi. Ettekanne annab ka praktilisi suuniseid eri erialade spetsialistidele, millele eakate patsientide puhul tähelepanu pöörata ning millal on vajalikud täiendavad uuringud või edasi suunamine.

    Kai Saks

    Südameuuringute arst-õppejõud

  • Naise olulisimad lihased
    Kultuurikatel
    Ruum: Stalkeri saal

    Naise elu koosneb erinevatest etappidest ning nendega kaasnevad hormonaalsed muutused. Ettekandes vaatame, kuidas perimenopausi ajal toimuvad muutused mõjutavad naise “teist südant” ehk vaagna piirkonda ja vaagnapõhjalihaseid, ning kuidas teadlikkus oma kehast ja vaagnapõhjalihastele sobilik treening toetavad naise tervist, enesekindlust ja intiimelu.

    Katri Ristal

    Naise tervise terapeut

Üldloeng

13.15 - 14.00
  • Tervis digiajastul arutelu
    Kultuurikatel

    Konverentsi lõpuarutelu on teemal, kuidas inimesed tänu info kättesaadavusele, AI-le ja somes tuntud inimeste levitatavale infole teevad tervisekäitumise alaseid otsuseid, mida sellest võib tõusta head või halba ning kuidas selles kontekstis peaksid käituma diplomeeritud tervishoiuteenuse osutajad, arstid ja õed.

    Andreas Abel

    Meditsiinijuht

    Riina Raudne

    TeamPerMed personaalse meditsiini keskuse tegevjuht

    Katrin Tiidenberg

    Osaluskultuuri professor

    Andreas Kaju

    Juhtivpartner

Üldloeng

14.00 - 14.45
  • Kuidas ennast paremini tundma õppida?
    Kultuurikatel

    „Tunne iseennast” on juba aastatuhandeid vana maksiim, mille järgi paljud on püüdnud elada. Aidata inimestel seda saavutada ongi üks psühholoogia mandaate ning psühholoogia areng pakub inimestele uusi vahendeid enda tundma õppimiseks. Ettekandes tuleb juttu sellest, miks on hea ennast paremini tunda ning kuidas üks psühholoogia haru, isiksusepsühholoogia, aitab seda saavutada.

    René Mõttus

    Isiksusepsühholoogia professor